Milline küünal on tervisele ohutu?

Kas Sinulegi meeldib kõledal talveajal nautida hubases kodusoojuses kaunist küünlavalgust? Naudid lõhnaküünlaid ja neist õhkuvaid mõnusaid aroome, mis viivad mured kaugele ja paitavad meeli?

Oled Sa mõelnud, mida Sa tegelikult küünalt põletades sisse hingad?

Oled Sa mõelnud, kas küünalde põletamine on ikka ohutu Sinu tervisele?

Küünlad on olnud meie igapäevaelus kasutusel juba tuhandeid aastaid. Enne elektrienergia kasutuselevõttu olid nad lausa hädavajalikud. Tänapäeval aga naudime lihtsalt küünla mõnusat aroomi ja tema leegi hubast valgust, eriti külmadel ja pimedatel õhtutel.

Küünlad koosnevad enamasti kahest kuni neljast koostisosast: vaha, taht, aroom ja värv. Järgnevalt vaatamegi lähemalt, millistest toorainetest võib üks küünal koosneda, et saaksid olla teadlikum, mida tasub põletada ja mida pigem mitte.

Küünlavahade erinevus

Parafiin

Tänapäeval kasutatakse küünalde valmistamiseks peamiselt parafiini, kuna seda on lihtne toota ja see on hinnaklassilt odav. Parafiin on aga petrooleumi tootmise kõrvalprodukt. Seda, et naftasaadused kahjustavad meie tervist, on viimasel ajal järjest aktuaalsemalt kajastatud. Neid on lisatud kosmeetikavahenditele, majapidamistoodetele ning me võime neid isegi pestitsiididega pritsitud puu- ja köögiviljadega endale sisse süüa.

Ühe 2009. aastal teostatud Lõuna-Carolina Osariigi Ülikooli teadlaste uuringu järgi eraldab parafiin põlemisel toksilisi ühendeid, näiteks benseeni, millel on teadaolevalt kantserogeensed omadused, ning tolueeni, mis võib kahjustada loodet. Loomulikult ei ole see kontsentratsioon ülisuur, kuid parafiinist küünalde pikaajalisel põletamisel hakkavad nad avaldama siiski tervist kahjustavat mõju.

Parafiinküünlad eraldavad ka kõige rohkem süsihappegaasi, mistõttu on nad ka keskkonnale koormavad. Samuti eraldavad nad naturaalsete vahadega küünaldega võrreldes 100 korda enam tahma, mis on tervisele kahjulik ja jätab pideval põletamisel jälje ka kodustele pindadele.

Steariin

Teine suhteliselt levinud küünlavaha tooraine on steariin. Steariini saadakse peamiselt kolmest allikast: naftast, loomarasvast ja taimsetest rasvadest.

Naftabaasil steariin ei ole tervislik ning loomsete rasvade baasil steariin ei ole sobilik veganitele. Viimast neist, ehk taimset steariini, nimetatakse ka palmivahaks. See on küll looduslik, kuid kallis tooraine, kuna palmivaha saamiseks võetakse maha väga suurel hulgal vihmametsa. Steariinküünlad on aga pikema põlemisajaga kui parafiinküünlad.

Looduslikud vahad

Looduslikest vahadest on levinud peamiselt järgmised:

Mesilasvaha

Mesilasvaha saadakse noorte töömesilaste vahanäärmete eritisest ning sellest ehitavad mesilased ka meekärgi. Vaha on looduslik ja kõrgelt hinnatud juba iidsetest aegadest. Mesilasvahast küünlad põlevad ühtlase leegiga, ei suitse ega tekita ebameeldivat lõhna. Pigem on neil kergelt magus meelõhn.

Selle vahatüübi miinuseks on tema väga kallis hind ning see ei sobi veganitele.

Sojavaha

Sojavaha on keskkonnasõbralik küünlavaha, mida saadakse taastuvast loodusvarast – sojaubadest. Sojavahast küünlad on aeglase ja ühtlase põlemisega, näiteks parafiiniga võrreldes on neil ca 30-50% pikem põlemisaeg. Samuti on neil madal põlemistemperatuur, mis muudab nende põletamise teiste küünaldega võrreldes ohutumaks, ning nad ei eralda põlemisel mürgiseid aineid.

Lisaks on sojavaha täiesti biolagunev ning selle plekke ja jääke on lihtne pindadelt eemaldada. Riietelt tuleb see ka sooja seebiveega pestes maha.

Sojavahast küünlad on muutumas üha populaarsemaks, kuna nad on pehme kreemja välimusega ja ilusa sileda pinnaga. Lisaks on sojavahast tehtud küünaldel mahe kollakas leek, mis tekitab mõnusat hubast valgust.

Sojavahast küünlad sobivad suurepäraselt ka veganitele.

Sojavahast küünalde puhul tuleb jälgida, et need oleksid siiski valmistatud 100% puhastest sojaubadest ega oleks segatud parafiiniga, et muuta toodet odavamaks. Sojavaha miinuseks ongi tema keskmisest kallim hind. Samuti on oluline jälgida, kas kasutatud sojaoad on kasvatatud GMO vabas piirkonnas.

Rapsivaha

Rapsivaha on hea alternatiiv sojavahale. See on keskkonnasõbralik küünlavaha, kuna seda valmistatakse samuti taastuvast loodusvarast – rapsiseemnetest. Küünlavahana on rapsiküünal aeglase ja ühtlase põlemisega.

Rapsivaha on biolagunev ning selle plekke ja jääke on samuti kerge eemaldada.

Plusspoolena võib selle vaha puhul välja tuua asukoha ligiduse, kuna rapsi kasvatatakse ka Eestis. Kahjuks kasutatakse rapsipõldudel kahjurite peletamiseks palju mürkaineid, mis mõjub halvasti aga mesilastele ja samuti inimestele.

Palmivaha

Sellest oli juttu juba steariini kirjedamisel. Palmivaha on küll looduslik, kuid kallis tooraine, kuna palmivaha saamiseks võetakse maha väga suurel hulgal vihmametsa.

Kookosvaha

Kookosvaha sulamistemperatuur on väga madal, mistõttu ta hakkab juba toatemperatuuril sulama. Seetõttu seda üldjuhul iseseisvalt küünlavahana ei kasutata, vaid segatakse teiste taimsete vahadega. Kookosvaha segamine teiste vahadega aitab muuta küünla põlemise veel ühtlasemaks ning pikendab põlemisaega. Miinuspooleks on aga tooraine kaugus, mis muudab selle raskemini kättesaadavamaks.

Küünlatahtide valik

Varasemalt kasutati küünlatahtides pliid – see aitas tahti jäigastada, et see seisaks sirgelt püsti, kui sulanud vaha vormi valati ning samuti aitas see küünlal paremini põleda. Enamik küünlatootjaid lõpetas aga plii kasutamise 1970. aastatel, kuna selgus, et põlemisel eralduv pliiaur võib põhjustada mürgitust, eriti lastel. Seetõttu eemaldati pliisisaldusega küünlad ka turult ja praegu seda enam ei kasutata.

Tänapäeval kasutatavad küünlatahid on üldjuhul ohutud. Tahid on valmistatud puuvillast, paberist, kanepist või puidust. Puuvillast valmistatud tahid on pehmed, mistõttu kasutatakse nende jäigastamiseks paberist või tsingist südamikke.

Küünalde valmistamisel tuleks eelvahatud tahtide kasutamisel jälgida, et see sobiks valitud küünlavahaga kasutamiseks.

Küünlavärvi ja aroomi valik

Tervist kõige enam kahjustavad aga küünaldele lisatud sünteetilised värv- ja lõhnaained. See kehtib kõigile küünaldele, ei ole vahet, millisest vahast nad valmistatud on.

Enamus müügil olevatest toodetest kasutab küünalde toonimiseks sünteetilisi värvaineid, kuna nendega on võimalik saavutada vähese vaevaga efektne tulemus. Naturaalselt saab küünlaid värvida ainult taimsete vahenditega – ürtide, vürtside, lillede ja taimedega. Loodusliku värvimise korral jääb tulemus mahe ja hele, mitte tugevalt kontrastne ja silmatorkav nagu kunstlike värvainete puhul. Kuigi värvid on silmale ilusad ja tore vaadata, siis naturaalsuse eelistamisel on lihtsam jätta värvained üldse lisamata.

Sarnane teema on ka küünaldele lisatavate aroomidega – lõhnastatakse kas sünteetiliste parfüümõlidega või puhaste eeterlike õlidega. Enamasti kasutatakse esimest varianti, kuna sünteetilised parfüümõlid on odavamad, taluvad kõrgemaid temperatuure ja neid on lihtsam käsitleda. Kui aga eelistada looduslähedust ja keskkonnateadlikku lähenemist, siis tasub pöörata pilk ikkagi taimeriiki ja kasutada küünlade lõhnastamiseks taimedest eraldatud puhtaid eeterlikke õlisid. Viimased on küll hinnaklassilt tunduvalt kallimad ning küünalde valmistamisel nõuavad hoolikat temperatuuride jälgimist, kuid samas on just eeterlike õlidega küünalde põletamisel võimalik osa saada aroomiteraapia tervendavatest mõjudest.