Aroomiteraapia ja eeterlike õlide kasulikud omadused ning kasutamine

Aroomiteraapia on aromaatsete materjalide, nagu eeterlike õlide ja muude aromaatsete ühendite, kasutamine psühholoogilise ja füüsilise heaolu parandamiseks. Aroomiteraapiat pakutakse tavameditsiinis lisaks traditsioonilistele ravimeetoditele täiendava toetava ravina või ka eraldi alternatiivse meditsiini vormina.

Peamiselt Lääne-Euroopas on hakatud aroomiteraapiat kasutama aktiivselt tavameditsiini toetava ravina, kuna paljudel eeterlikel õlidel on antiseptilised, viiruse- ja seenevastased ning antibakteriaalsed omadused. Näiteks Prantsusmaal on mõned eeterlikud õlid kasutatavad ainult retseptiravimitena ning neid saab välja kirjutada ainult arst.

Aroomiteraapias kasutatakse erinevaid tooteid. Seetõttu on oluline rõhutada, et mõned aroomid ei ole looduslikud ega taimse päritoluga, vaid on sünteetiliselt loodud, ja seetõttu ei ole neil ravivaid omadusi nagu puhastel ja looduslikel eeterlike õlidel. Selliseid sünteetilisi õlisid tohib kasutada ainult aroomiteraapilisel eesmärgil ning mitte kanda paikselt nahale. Eeterlikud õlid aga polegi otseselt õlid, vaid erinevatest taimeosadest, näiteks lilleõitest, koorest, vartest, lehtedest, juurtest vms, eraldatud aromaatsed orgaanilised keemilised ühendid. On kirjeldatud, et eeterlike õlide sissehingatav aroom stimuleerib meie aju ning puhtaid eeterlikke õlisid võib määrida ka nahale (soovitatavalt lahjendatult vähemalt 5% baasõliga, kuna nad on väga kontsentreeritud). Naha kaudu imenduvad eeterlikud õlid meie vereringesse ja võivad seeläbi aidata paraneda kehal kui tervikul.

Viirukeid on samuti kasutatud läbi aegade aroomiteraapilisel eesmärgil, kuid kuna nad suitsevad ja nende lõhn on suhteliselt intensiivne, siis kõikidele inimestele nad ei sobi. Paljud eelistavad viiruki asemel kasutada eeterlikke ja aroomiõlisid. Just seetõttu, et erinevalt viirukitest ei tekita nad suitsu ning nende aroom on mahedam ja pehmem.

Aroomiteraapia ajaloost

Eeterlikke õlisid on kasutatud juba iidsetest kultuuridest saati. Teadaolevalt on neid kasutatud hiinlaste, indiaanlaste, egiptlaste, kreeklaste ja roomlaste poolt juba üle 6000 aasta. Ammustel aegadel avastasid vanad kultuurid, kuidas eraldada ürtidest ja teistest taimedest nendes sisalduvaid looduslikke õlisid ning kuidas kasutada neid erinevates toodetes, alustades igapäevastest nahahooldustoodetest ja parfüümidest kuni igasuguste ravimiteni. Eeterlikke õlisid kasutati tavapäraselt terapeutilistel ja hügieenilistel, kuid ka vaimsetel ja rituaalsetel eesmärkidel.

Lääne ühiskonnas võttis sõna “aroomiteraapia” kasutusele Prantsuse keemik René-Maurice Gattefossé, kes kirjeldas eeterlikke õlisid ja nende kasulikke omadusi oma 1937. aastal ilmunud raamatus. Raamatus ta kirjeldab, kuidas ta avastas eeterlike õlide kasuliku toime 1910. aastal, 25. juulil, oma parfümeerialaboris töötades, kui seal toimus äkitselt plahvatus. Selles raamatus kirjeldab ta seda sündmust järgmiselt: „Minu isikliku kogemuse kohaselt, pärast seda, kui laboriplahvatus kattis mind põlevate ainetega, mille leegi ma kustutasin rohtukasvanud muruplatsil ennast veeretades, olid minu mõlemad käed kaetud ülikiiresti areneva gaasgangreeniga. Vaid üks loputus lavendliessentsiga peatas koe edasise kärbumise. Sellele ravile järgnes rohke higistamine ja paranemine algas järgmisel päeval.“

1950ndateks muutus aroomiteraapia populaarseks tavaks ka tervishoiutöötajate seas, alates füsioterapeutidest kuni arstideni. Ka tänapäeval kasutatakse aroomiteraapiat toetava ravimeetodina tavameditsiini kõrval. Ameerikas hakkas aroomiteraapia levima alles 1980ndatel ning sellest ajast peale on eeterlike ja aroomiõlide populaarsus aina kasvanud.

Kuidas teha kodus ise aroomiteraapiat?

Aroomiteraapia toimub tavaliselt läbi inhalatsiooni (sisse hingamise) kaudu või paikselt nahale määrides.

Inhalatsiooni korral pihustatakse või aurutatakse eeterlikud või aroomiõlid õhku, mille kaudu on neid võimalik siis sisse hingata. Kasutada võib selleks aroomipihustit (difuuserit), aroomilampi, aroomispreid või auruvanni.

Lisaks meeldivale ja lõõgastavale aroomile, aitab selline inhalatsioon leevendada hingamisteede haiguste vaevusi, alandab limaskestade turseid ning loomulikult on sellel ka positiivsed psühholoogilised mõjutused.

Eeterlike õlide sissehingamine stimuleerib ka meie haistmismeelt ning seda aju osa, mis on seotud lõhnade tundmisega, sealhulgas meie nina ja meie aju. Molekulid, mis sisenevad meie kehasse nina või suu kaudu, liiguvad edasi kopsudesse ning sealt edasi ka tervesse organismi. Kui need molekulid jõuavad meie ajukoore all paikneva limbilise süsteemini, mis on seotud meie emotsioonidega, siis mõjutavad nad ka meie südamelööke, vererõhku, hingamissagedust, mälu, stressitaset ja hormonaalset tasakaalu.

Paikse kasutamise korral imenduvad eeterlikud õlid, mida on lisatud massaažiõlile, kehahooldus- või vannitoodetele, meie organismi naha kaudu. Masseerides neid kehapiirkondi, kuhu õli on määritud, võib läbi vereringe kiirendamise ka viia kiirema imendumiseni. Mõnede arvamuste järgi imenduvad õlid paremini kehapiirkondadest, kus on rohkem higinäärmeid ja/või karvafolliikule – näiteks peopesadest või pealaelt.

Eeterlikke õlisid ei tohiks kunagi määrida otse nahale. Neid tuleks alati enne nahale kandmist lahjendada mõne baasõliga. Kui soovid valmistada lahjemat, 0,5-1,0%-list lahust, siis lisa 3-6 tilka eeterlikku õli 30 ml baasõlile. Kui soovid tugevamat lahust, lisa 30 tilka eeterlikku õli 30 ml baasõlile. Täiskasvanutele peetakse ohutuks kasutada lahjendatud segu, kus eeterliku õli maksimaalse kontsentratsioon on 5%.

Allergiatest

Enne eeterliku õli nahale kandmist tuleks igaks juhuks teha alati allergiatest. Ka siis, kui oled varem neid kasutanud, kuna allergia võib vahel kujuneda välja ajapikku.

Allergiatesti tegemiseks lahjenda õli poole lahjemaks, kui on segu, mida hiljem plaanid kasutama hakata. Kanna segu oma randme siseküljele ja masseeri see naha sisse.

Kui järgmise 24-48 tunni jooksul ei teki allergilist reaktsiooni, siis võid julgelt kasutama hakata. Juhul kui peaks tekkima ka hilisema kasutamise jooksul ikkagi allergiline reaktsioon, siis tuleks õli kasutamine koheselt lõpetada ja vältida ka selle õli sissehingamist.

Kasulikud omadused

Üldiselt on jõutud järeldusele, et aroomiteraapia on toetav ja täiendav ravimeetod tavameditsiini kõrval. Ainult aroomiteraapiliselt ei saa ravida haiguseid ega lööbeid, kuid see võib tõhusalt toetada ja abistada erinevate haigusseisundite tavapärast ravi.

Praktika on näidanud, et aroomiteraapia võib aidata vähendada ja leevendada näiteks:

• iiveldust,
• valusid ja tuikamisi,
• ärevust, rahutust, stressi ja depressiooni,
• väsimust ja unetust,
• lihasvalu,
• peavalu,
• vereringehäireid,
• naiste menstruaaltsükli vaevusi ja häireid,
• menopausist tingitud vaevusi,
• alopeetsiat või üldist juuste kadu,
• psoriaasi, aga siinkohal tuleks enne täiendavalt nõu pidada arstiga, et kuidas ja kui palju eeterlikku õli kasutada,
• seedehäireid, näiteks piparmündiõli on siinkohal hea abimees, aga tuleks meeles pidada, et eeterlikku õli ei tohiks siiski alla neelata (!),
• hambavalu ja limaskesta haavandite puhul – siinkohal toimib hästi nelgi eeterlik õli, aga samuti ei tohiks õli alla neelata, vaid määrida paikselt.

Tegelikult omistatakse aroomiteraapiale ja eeterlikele õlidele veel palju teisi kasulikke ja positiivseid omadusi.

Kasutamise ohutus ja võimalikud riskid

Kuigi eeterlikel õlidel on väga kasulikke tervistavaid omadusi, siis tuleb meeles pidada, et enamasti on nad 100% puhtad taimeekstraktid ning seetõttu tuleb nende kasutamisel olla hoolikas ja jälgida kindlaid võtteid nende ohutuks kasutamiseks.

Igal eeterlikul õlil on oma keemiline koostis ja otstarve, seega on enne kasutamist soovitatav arutada seda kas aroomiterapeudi, arstiõe, arsti või apteekriga. Aroomiteraapia teadmistega spetsialist oskab soovitada ja õpetada kasutama, millist õli ja millises kontsentratsioonis peaks kindla terviseseisundi puhul kasutama.

Inimesed, kellel esineb mõni järgnevatest terviseseisunditest, peaksid aroomiteraapiliste toodete kasutamisel olema väga ettevaatlikud ja soovitatavalt tuleks enne kasutamist pidada nõu mõne teadliku tervishoiuspetsialistiga:

• allergia või heinapalavik,
• astma,
• ekseem või psoriaas,
• epilepsia,
• hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõbi või üldiselt kõrge vererõhu korral.

Raseduse ja imetamise ajal ei ole aroomiteraapia soovitatud, kuna teaduslikud uuringud ei ole kinnitanud selle ohutust loote arengule ning imetamise ajal võivad mõned õlid kanduda edasi rinnapiima kaudu ka beebile.

Samuti tuleks meeles pidada, nagu juba eelnevalt kirjutasin, et kõik aroomiteraapias kasutatavad tooted ei ole looduslikud ega taimse päritoluga, vaid on sünteetiliselt loodud aroomiõlid. Seda infot peaks jälgima tooteetiketilt, kas tegemist on puhta või lahjendatud eeterliku õliga või hoopis aroomiõliga. Kuna aroomiõlidel ei ole tervistavaid omadusi nagu puhastel ja looduslikel eeterlike õlidel, siis selliseid sünteetilisi õlisid tohib kasutada ainult inhaleerides.

Kuna eeterlikud õlid mõjutavad meie keha, siis tuleb kindlasti jälgida, millist õli kasutada, sest kõik õlid ei sobi igaühele. Tuleb meeles pidada, et eeterliku õli keemilised ühendid võivad reageerida erinevate ravimitega, vähendades mõne ravimi mõju või hoopis süvendades terviseseisundi vaevusi.

Näiteks kõrge vererõhu probleemidega inimesed peaksid vältima stimuleerivaid õlisid, nagu rosmariin. Östrogeenist mõjutatava rinna- või munasarjavähi korral tuleks vältida õlisid, mis toimivad sarnaselt östrogeenile, nagu apteegitill, aniis ja salvei.

Puhtad eeterlikud õlid võivad ilma lahjendamata olla mürgised ja seetõttu peaks nende paikse kasutamise korral olema eriti ettevaatlik ja hoolikas. Nii nagu eelnevalt juba kirjeldasin, siis täiskasvanud inimesele peetakse ohutuks kasutada maksimaalselt 5% õlikontsentratsiooniga lahust.

Eeterlike õlide allaneelamine on üliohtlik ja võib lõppeda surmaga! Mõned õlid toodavad toksiine, mis võivad kahjustada maksa, neere või närvisüsteemi. Samuti võivad nad seespidisel kasutamisel reageerida teiste ravimitega ning põhjustada ettenägematuid ja ootamatuid muutusi seedetraktis.

Lahjendatud õlide korral tuleks pidada silmas ka seda, millise baasõliga on eeterlikku õli lahjendatud, kuna mõned õlid on valmistatud pähklitest või seemnetest, mis võivad esile kutsuda allergilise reaktsiooni.

Tsitruseliste õlide puhul tuleks meeles pidada, et nad muudavad naha tundlikuks UV-kiirgus suhtes. Seetõttu tulekski jälgida, et kuna mõned eeterlikud õlid on päikese suhtes tundlikud (külmpressitud tsitruselise õlid), siis enne vahetult päikese kätte minekut ei tohiks neid nahale määrida, kuna õliga kokku puutunud koht võib esile kutsuda nahapõletuse. Peale õli paikset kasutamist on soovitatav oodata vähemalt 12 tundi.

Kõrvalmõjud

Aroomiteraapial võib vahel esineda ka kõrvalmõjusid, nagu iiveldust, peavalu või kergeid allergilisi reaktsioone, kuid tavaliselt on nad väga kergel kujul ja mööduvad kiiresti.

Eeterlike õlide säilitamine

Eeterlike õlide säilitamisel tuleb hoida neid eemal valgusest, kuumusest ja hapnikust, kuna need võivad mõjutada õli puhtust ja koostist.

Eeterlikud õlid tuleb hoida laste ja lemmikloomade eest kättesaamatus kohas!